Põhikiri

Mastifite Tõuühingu põhikiri

1. MITTETULUNDUSÜHINGU NIMI, ASUKOHT, EESMÄRGID

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Mastifite Tõuühing, inglise keeles Mastif Club edaspidi “Tõuühing”, See on vabatahtlik,iseseisev mittetulunduslik ühendus asukohaga Tallinnas.

Tõuühing on asutatud 17.04.1995.a.

1.2. Tõuühingu arengu visioon.

  • olla hea mainega ühing, mille liikmed (esindajad) on hinnatud ja tunnustatud kogu maailmas;
  • ühendada Tõuühingus esindatud mastifite kasvatavaid ja aretavaid liikmeid, tõu arengust huvitatud  füüsilisi ja juriidilisi isikuid;
  • tegutseda avatult ja erapooletult partnerite ja liikmete suhtes, olla otsustes erapooletu.

TÕUÜHINGU VÄÄRTUSED

  • Avatus ja usaldusväärsus.

TÕUÜHINGU ARENGU VISIOONI SAAVUTAMISEKS

  • järgida aretustegevuses ja koertega tegelemises FCI ja Eesti Kennelliidu poolt kehtestatud aretusreeglite nõudeid, kasvataja kohustuslepingut, koeraomaniku kohustuslepingut ja teisi kehtestatud reegleid, eeskirju  ja määrusi;
  • osaleda näitustel ausas konkurentsis;
  • arendada avatud ja konstruktiivset koostööd Tõuühingus esindatud tõugude arengust huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

1.3. Tõuühingu eesmärgiks on  ühendada isikuid, kelle tegevus või harrastus on seotud molossi tüüpi koeratõugudega: inglise mastif, bullmastif, bordoo dogi, fila brasileiro, hispaania mastif, napoli mastif, pürenee mastif, tiibeti mastif (Do Khyi),  argentiina dogi, cane corso, tosa inu, nende kasvatuse ning aretuse edendamisega Eestis.

Nende eesmärkide saavutamiseks Tõuühing:

  • järgib oma tegevuses Eesti Kennelliidu poolt kehtestatud aretusreeglite nõudeid, kasvataja kohustuslepingut, koeraomaniku kohustuslepingut ja teisi kehtestatud reegleid, eeskirju  ja määrusi;
  • organiseerib ja viib läbi tõualaseid üritusi (seminare, koosolekuid, näitusi jne.), nimetatud tõugude ekspertide, kohtunike ja veterinaarse teeninduse erialast koolitust, olles need vajaduse korral eelnevalt kooskõlastanud Eesti Kennelliidus;
  • teeb Eesti Kennelliidule ettepanekuid ekspertide ja kohtunike valiku suhtes näituste, katsete ning võistluste läbiviimiseks;
  • tutvub koera omada soovivate isikute valmisolekuga koera kasvatamiseks ja nõutavate pidamistingimuste olemasoluga;
  • abistab Tõuühingu liikmeid neile vajalike toodete hankimisel;
  • osaleb Eesti Kennelliidu  poolt organiseeritud üritustel, abistab oma liikmeid nendes osalemisel, suhtleb vastavate tõugude rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikide tõuühingutega ja tõuklubidega ja teiste Tõuühingus esindatud tõugude arengust huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

1.4. Oma tegevuses juhindub Tõuühing käesolevast põhikirjast, Eesti Vabariigi seadusandlusest, ning FCI ja Eesti Kennelliidu põhikirjast, FCI ja Eesti Kennelliidu poolt vastuvõetud eeskirjadest ja määrustest. Tõuühing koordineerib vastastikkusel kokkuleppel teiste sama tõugudega tegelevate klubide ja ühingute koostööd  ja nimetatud tõugude aretust Eestis ning esindab nende koeratõugudega tegelejate huve Eesti Kennelliidus  ja väljaspool Eestit.

 

2.  TÕUÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE JA LIIKMESKONNAST VÄLJAASTUMINE

2.1. Tõuühingu tegevliikmeteks võivad saada:

  • füüsilised isikud  alates 18 eluaastast;
  • juriidilised isikud

2.2. Noorliikmeks võib saada füüsiline isik alates 10 eluaastast;

2.3. Tõuühingul võivad olla  au- ja  toetajaliikmed.

2.4. Tõuühingu liikmeks vastuvõtmine

2.4.1. Tõuühingu liikme staatuse taotlemiseks peab isik esitama kirjaliku taotluse  Tõuühingu juhatusele ning võimalusel lisama avaldusele soovitajad tõuühingu tegevliikmete hulgast.

2.4.2. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus põhikirja punktis 2.4.1 nõuetele vastavate dokumentide alusel oma korralisel koosolekul avalikul või salajasel hääletusel. Juhul kui vastav otsustutus ei ole ühehäälne, on juhatusel õigus kutsuda liikmekandidaat juhatuse koosolekule oma seisukohtade selgitamiseks ja vajadusel kohaldada liikmekandidaadi suhtes üheaastast kohanemisaega. Kohanemisaega arvestatakse alates põhikirja punktis 2.4.4. nimetatud juhatuse otsuse jõustumisest isiku suhtes, mille lõppedes juhatus otsustab isiku tegevliikme staatuse või Tõuühingust väljaarvamise.

2.4.3. Juhatus võib keelduda liikme vastuvõtmisest mõjuvatel põhjustel, mida ta ei  ole kohustatud selgitama;

2.4.4. Liikme õigused ja kohustused tekivad alates põhikirja punkti 2.4.1 kohase taotluse rahuldamise kuupäevast juhatuse koosolekul, kui juhatus ei otsusta teisiti;

2.5. Liikmelisuse lõppemine

2.5.1. Liikmelisus lõpeb füüsilise isiku surmaga või juriidilise isiku likvideerimisega;

2.5.2. Tõuühingu liige võib omal soovil ühingust välja astuda sellekohase kirjaliku avalduse alusel, mille ta esitab juhatusele. Liige loetakse lahkunuks avalduse esitamise päevast.

2.5.3. Liikme võib välja arvata juhatuse otsusega, kui liige on rikkunud Põhikirja, Üldkoosolekul või juhatuse koosolekul vastu võetud otsuseid või eeskirju,

2.5.4. Liikme võib välja arvata juhatuse otsusega kui liige on oma sõna või teoga või teoga tekitanud kahju Tõuühingule või kahjustanud MTÜ huvisid või mainet või kaotanud teiste liikmete usalduse;

2.5.5. Tõuühingu liikmete hulgast võidakse juhatuse ettepanekul üldkoosoleku kirjaliku otsusega välja arvata liige, kes ei ole tasunud liikmemaksu 2 aastat

2.5.6. Tõuühingust lahkumisel või väljaarvamisel sisseastumis-  ja liikmemaksu ei tagastata.

2.5.7. Liikmel, kes on välja arvatud liikmete hulgast juhatuse otsusega põhikirja punkti(de) 2.5.3 ja/või 2.5.4 alusel puudub võimalus uuesti ühingusse astuda.

 

3.   LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Tõuühingu tegevliikmel on õigus:

  • valida ja olla valitud Tõuühingu juht- ja kontrollorganitesse;
  • võtta osa hääle- ja sõnaõigusega kõigist Tõuühingu üldkoosolekutest, teha ettepanekuid ning esitada arupärimisi kõigis Tõuühingu tegevust puudutavates küsimustes;
  • saada täielikku informatsiooni Tõuühingu tegevuse kohta;- osaleda Tõuühingu poolt organiseeritavatel üritustel;
  • kasutada Tõuühingu vara, maad ja ruume üldkoosoleku või juhatuse poolt kindlaks määratud alustel;
  • lahkuda liikmeskonnast omal soovil;

3.1.1. Noorliikmel ja kohanemisajaga liikmetel on kõik tegevliikme õigused välja arvatud õigus hääletada üldkoosolekul ning olla valitud Tõuühingu juht- ja kontrollorganitesse.

3.2.Tõuühingu liige on kohustatud:

  • järgima Tõuühingu põhikirja, aretusreeglite nõudeid ja juhtorganite otsuseid;
  • olema lojaalne Mastifite Tõuühingule;
  • juht- või kontrollorganitesse valituna nende tegevusest aktiivselt osa võtma;
  • tasuma sisseastumismaksu  ja iga-aastase liikmemaksu kindlaksmääratud ajal ja suuruses.

3.3.Tõuühingu auliikmeiks võib valida isikuid, kellel on erilisi teeneid Tõuühingu tegevuse arendamise alal. Auliikmed valitakse üldkoosolekul Tõuühingu  juhatuse ettepanekul. Neil on kõik tegevliikme õigused, kuid nad ei maksa sisseastumis- ja liikmemaksu.

3.4.Toetajaliikmeiks võib valida isikuid, kes tunnevad huvi Tõuühingu tegevuse vastu ja toetavad Tõuühingut majanduslikult. Toetajaliikmed võtab vastu Tõuühingu juhatus. Juhatuse otsused sellel alal kinnitab juhatuse üldkoosolek. Toetajaliikmetel on Tõuühingu koosolekutel sõnaõigus, kuid puudub hääletamisõigus.

 

4.  TÕUÜHINGU JUHTIMINE

ÜLDKOOSOLEK

4.1.Tõuühingu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt üks kord kalendriaastas. Erakorraline üldkoosolek võidakse kokku kutsuda juhatuse otsusega, samuti vähemalt 1/10 tõuühingu au- ja tegevliikmete nõudmisel. Nõue tuleb esitada kirjalikult koos põhjuse näitamisega.

4.2.Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus kõigile Tõuühingu liikmetele vähemalt 2 nädalat varem kirjalikud kutsed koos päevakorraga. Kutses näidatakse ka, kus ja millal peetakse uus üldkoosolek, juhul kui kokkukutsutav üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline kokkutulnud liikmete arvu vähesuse tõttu. Ettepanekud päevakorra muutmiseks tuleb esitada juhatusele hiljemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumise aega.

4.3.Kui Tõuühingu liige ei saa üldkoosolekust osa võtta, on tal õigus lihtkirjaliku volikirja alusel volitada teist Tõuühingu liiget teda esindama ja hääletama.

4.4.Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valitakse üldkoosoleku poolt. Nende allkirjadega kinnitatakse ka üldkoosoleku protokoll.

4.5. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

4.5.1. tõuühingu põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;

4.5.2. tõuühingu eesmärgi muutmine

4.5.3. kinnisvarade omandamise, võõrandamise, asjaõigusega koormamise ja laenude võtmise ning tagamise otsustamine;

4.5.4. auliikmete vastuvõtmine;

4.5.5. liikmete väljaheitmine Tõuühingu juhatuse ettepanekul v.a. juhul kui liikme väljaheitmise põhjuseks on juhatuse otsus Punkt 2.4.3 ja 2.4.4 põhjal.

4.5.6. Tõuühingu juhatuse valimine, revidendi määramine, samuti ka vajadusel nende tagasikutsumine Tõuühingu eesmärkide eiramise või tegevusetuse puhul;

4.5.7. juhatuse ja revidendi aruannete ärakuulamine, ja  majandusaasta aruande kinnitamine

4.5.8. Tõuühingu tegevuse lõpetamine;

4.5.9. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

4.5.10. muude küsimuste otsustamine, mis seaduse või põhikirjaga ei ole antud teiste organite pädevusse.

4.6.Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud tõuühingu liikmetest või nende esindajatest.

Tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik  9/10 Tõuühingu au- ja tegevliikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

Uldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik Tõuühingu liikmed ning nende nõusolek on väljendatud kirjalikus vormis.

4.7.Kui käesolev põhikiri ei määra teisiti, tehakse otsused üldkoosolekul lahtisel hääletusel liht-häälteenamusega, välja arvatud põhikirja muutmise, kinnisvara omandamisse ja võõrandamise asjaõigusega koormamise, laenude võtmise ja tagamise ning Tõuühingu tegevuse lõpetamisse puutuvad küsimused, mille otsustamiseks on vaja vähemalt 2/3  koosolekul osalenud või esindatud liikmete poolthääletus. Salajane hääletus korraldatakse, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmeist. Häälte võrdsel jagunemisel lahtise hääletuse korral annab ülekaalu koosoleku juhataja hääl, salajasel hääletusel loetakse häälte võrdsel jagunemisele

ettepanek tagasilükatuks.

4.8.Üldkoosolekul on igal tegev- ja auliikmel üks hääl. Noor- ja toetajaliikmed ning  kohanemisajaga liikmed võtavad üldkoosolekust osa sõnaõigusega.

 

JUHATUS

4.9.Tõuühingu tegevust juhib üldkoosoleku vahelisel perioodil Tõuühingu juhatus.

4.10.Tõuühingu juhatus koosneb neljast kuni kuuest liikmest. Üldkoosolek valib nimetatud arvu piires juhatuse liikmed ja nende asendusliikmed kaheks aastaks. Asendusliikmete arv moodustab vähemalt poole juhatuse liikmete arvust. Asendusliige võib asendada juhatuse liiget juhatuse koosolekul  volituse alusel.  Asendusliige asub täitma juhatuse liikme kohustusi, kui viimane ei saa juhatuses edasi töötada ning on esitanud sellekohase avalduse.  Juhatus valib enda liikmete hulgast juhatuse esimehe ja selle asetäitja.

4.11. Tõuühingu  juhatus valitakse Tõuühingu üldkoosoleku poolt avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega. Võrdselt hääli saanud juhatuse liikmekandidaatide vahel teostatakse samal üldkoosolekul järelvalimised.

4.12. Tõuühingu  juhatus peab oma koosolekuid vastavalt vajadusele. Juhatuse koosolekud kutsub kokku ja neid viib läbi juhatuse esimees. Kui juhatuse esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita, on need ülesanded juhatuse esimehe asetäitjal.  Koosolekud protokollitakse.

Tõuühingu  juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsused tehakse koosolekul osalenute lihthäälteenamusega  v.a. uute liikmete vastuvõtmisel, kus on vajalik kõigi juhatuse liikmete nõusolek.

4.13.Tõuühingu juhatuse kohustuste hulka kuulub:

  • Tõuühingu tegevuse üldine juhtimine;
  • Tõuühingu raamatupidamise korraldamine, varade hoidmine ja kasutamine;
  • sisseastumis- ja liikmemaksude, samuti teenuste hinnakirja määramine;
  • uute liikmete vastuvõtmine
  • liikme väljaheitmise Punkt 2.4.3 ja 2.4.4 põhjal.  Juhatuse otsuse välja heitmise kohta võib vaidlustada ning esitada aruteluks Tõuühingu Üldkoosolekule
  • kõigi Tõuühingu eesmärkidega kooskõlas olevate küsimuste otsustamine ja korraldamine, mis ei ole üldkoosoleku pädevuses.

4.14. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Tõuühingut kõikides õigustoimingutes üksi, saades juhatuselt vastavate toimingute sooritamiseks asjakohase volituse ja volikirja.

 

REVISJON

4.15.Tõuühingu revident määratakse vajadusel . Revidendil on õigus tutvuda kõigi kontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning saada vajalikku teavet.

4.16. Tõuühingu  juhatus esitab majandusaasta aruande revidendile vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Revident koostab majandusaasta aruande kontrollimise tulemuste kohta aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.

4.17. Revidendiks ei või olla Tõuühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

 

5. MATERIAALSED  VAHENDID

5.1.Tõuühingu vahendid moodustuvad sisseastumis- ja liikmemaksudest, vabatahtlikest annetustest, tuluüritustest saadud laekumistest

5.2.Tõuühingu vahendeid tohib kasutada ainult põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

5.3. Sihtotstarbelisi laekumisi tuleb kasutada vastavalt annetaja soovile ja tingimustele.

5.4.Tõuühing maksab makse seadusandlusega ettenähtud korras.

 

6. TÕUÜHINGU  TEGEVUSE  LÕPETAMINE, ÜHINEMINE VÕI JAGUNEMINE, VARA JAGAMINE

6.1.Tõuühingu lõpetamise alus on:

6.1.1 üldkoosoleku otsus;.

6.1.2. mittetulundusühingu pankroti väljakuulutamisega;

6.1.3. liikmete arvu vähenemine alla kolme;

6.1.4. üldkoosoleku võimetus valida juhatus ja määrata revisjonikomisjon;

6.1.5. muu seaduses ettenähtu alus.

6.2. Tõuühingu lõpetamine ja vara jaotamine, ühinemine või jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduse kohaselt.

6.3.Tõuühingu ametlikud teated avaldatakse  Väljaandes “Avalikud teadaanded”.

Põhikiri on viidud vastavusse kehtiva mittetulundusühingute seadusega. Põhikiri on kinnitatud üldkoosoleku otsusega   29.04.2007

 

Mastifite Tõuühing on Eesti Kennelliidu liikmesorganisatsioon.

 

WP-Backgrounds Lite by InoPlugs Web Design and Juwelier Schönmann 1010 Wien