Koeraomanikule

Lemmikloom

Lemmiklooma pidamise nõuded määravad reeglid lemmikloomade (koerad, kassid, närilised, linnud, roomajad) pidamisele, hoidmisele, paaritamisele jne. Nõuete mõte on tagada, et kõiki loomi hoitakse tingimustes, mis sobivad nende suuruse, iseloomu ja eripäradega.

Tervis

Loomatauditõrje seadus nõuab, et Eestis elav lemmikloom peab olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi soovitab koeri ja kasse vaktsineerida lisaks seaduses nõutud miinimumile ka teiste levinumate haiguste vastu. Suur osa vaktsiine on saadaval kompleksvaktsiinina ehk ühe süstiga saab loomale immuunsuse mitme haiguse vastu.

Oluline on teada, et vaktsineerida soovitatakse ka tubaseid loomi, kuna inimesed toovad haigusetekitajad paratamatult tänavalt või trepikojast kaasa. Kui koeraomanik soovib osaleda näitustel või teistel Eesti Kennelliidu (EKL) üritustel, kehtivad EKLi vaktsineerimiseeskirjad (lisaks marutaudile ka muud kohustuslikud vaktsineerimised). Jahikoertele kehtivad reeglid on kirjas jahiseaduses.

Kohalikud eeskirjad

Lisaks üldistele seadustele peab iga loomaomanik järgima kohalikus omavalitsuses kehtivat koere ja kasside pidamise eeskirja, mis võib olla omavalitsuseti veidi erinev. Koera järelt tuleb väljaheiteid koristada igas omavalitsuses ning enamus omavalitsusi nõuab koerte ja kasside registreerimist (täpsemat infot saab omavalitsuse kodulehelt). Omavalitsused tegelevad ka hulkuvate loomade püüdmise ja hoidmisega. Kui lemmikloom sureb, saab infot matmise, kremeerimise või korjuse äraviimise kohta kohalikust omavalitsusest.

Looma registreerimine

Lemmikloomi kiibitakse, et kadunud loom kiiresti omanikuni jõuaks või vajadusel saaks kindlaks teha, kes on koera omanik. Ainult looma kiibistamisest ei piisa, lemmiklooma kiibi number tuleb ka lemmikloomade registrisse kanda, kus kiibi number seotakse infoga looma omaniku kohta. Hetkel on mõistlik lemmikloom kanda mitmesse registrisse, kuna kohustuslikud registrid on kohalike omavalituste juures, ärajooksnud koer võib aga väikese ajaga teise linna või valda jõuda. Tõukoerad registreeritakse ka Eesti Kennelliidu registris.

Koduloomade kaitse

Väärkoheldud looma nähes saab pöörduda Veterinaar- ja Toiduametisse, neil on ka õigus kontrollida, kuidas lemmiklooma koheldakse ja peetakse. Vajadusel saab amet teha omanikule ettekirjutuse, trahvi või pöörduda kohtusse lemmiklooma pidamise õiguse ära võtmiseks. Looma väärkohtlemise kahtluse puhul saab nõu pidada ka Eesti Loomakaitse Seltsiga (ELS)., mis ole küll riiklik institutsioon, kuid nõustab abivajajaid ja teeb riikliku süsteemiga koostööd.

Lemmikloomaga reisimine

Üldist infot lemmikloomaga reisimiseks ja nõudeid loomade Eestisse toomiseks saab Veterinaar-ja Toiduameti koduleheküljelt. Enne lemmikloomaga reisima asumist tuleb üle vaadata kõikide külastatavate riikide nõuded, kuna iga riik määrab ise nõuded riiki sisenevatele loomadele. Peamiseks nõudeks on koera puhul mikrokiip, samuti nõuavad mitmed riigid enne looma riiki lubamist mitmekuulist karantiini või veretestide läbiviimist.

Et tagada oma looma heaolu ning kaaskodanike ja teiste loomade rahu ja turvalisus tuleb loomapidamisel järgida loomakaitseseadust ning oma valla või linna volikogu poolt kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja.

Lähtuvalt looma liigist ja vanusest, tuleb talle võimaldada: kohases koguses sööta ja joogivett, sobiv hooldus, vajalik ravi, keskkond, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadustmuu looma terviseks ja heaoluks vajalik.

Keelatud on looma hülgamine, vigastamine, abitusse seisundisse jätmine, loomale valu ning välditavate füüsiliste ja vaimseite kannatuste tekitamine, looma hukkumise põhjustamine või muu looma suhtes lubamatu teo toimepanemine. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest saab määrata füüsilisele isikule väärteo korras trahvi kuni 200 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Looma julma kohtlemise eest saab isikut vastutusele võtta kriminaalkorras.

Täpsemad nõuded lemmikloomade, sh kassi ja koera pidamise kohta, on sätestatud lemmikloomade pidamise nõuete määruses >>.

Tutvu kindlasti oma valla või linna koerte ja kasside pidamise eeskirjaga (kohaliku omavalitsuse kodulehel avalik dokument)! Enamus kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad sisaldavad järgmisi nõudeid:

Looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus tuleb välistada. Looma pidamine ei tohi häirida avalikku korda, kaaskodanikke ega teisi loomi. Looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimine või ohustamine või neile kahju tekitamine on keelatud. Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv, välja arvatud koertel, kes on süles või kandmisvahendis. Kasse on lubatud ühistranspordis vedada kandmisvahendis, mis ei ohusta looma tervist ja on põgenemiskindel. Korterelamu üldkasutatavates ruumides ja territooriumil loomaga viibides tuleb järgida korteriomanike kokkuleppel kehtestatud korda ja avalikku korda. Loomapidaja on kohustatud järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma looma väljaheited. Keelatud on lubada loomal reostada hoone ühiskasutuses olevaid ruume, viia looma üldkasutatava asutuse ruumi või territooriumile, kuhu on paigaldatud vastavad keelumärgid, viibida loomaga rahvakogunemistel ja avalikel üritustel, va selleks ettenähtud kohtades, ujutada ja pesta looma avalikes supluskohtades, tiikides ja purskkaevudes. Looma teadmata põhjusel hukkumisel tuleb pöörduda veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuste väljaselgitamiseks. Inimest või teist looma hammustanud loomast tuleb koheselt teatada antiraabilisse kabinetti või veterinaarasutusse. Kolme kuu vanune loom tuleb vaktsineerida marutaudi vastu ja hilisemad vaktsineerimised tuleb teha veterinaararsti poolt määratud tähtajal.

Lisaks on paljud omavalitsused looma identifitseeritavuse tagamsiseks kehtestanud eeskirjadega nõude, mille kohaselt peavad koerad kandma märgistusena veterinaararsti poolt paigaldatud mikrokiipi või tätoveeringut ning olema registreeritud kohaliku omavalitsuse vastavas registris. Eesti Loomakaitse Selts soovitab lisaks koertele registreerida ja mikrokiibiga märgistada ka kassid.

Hulkuvate loomadega seonduvate probleemide lahendamine on kohaliku omavalitsuse kohustus (kinnipüüdmine, varjupaika toimetamine, omaniku tuvastamine või uue omaniku otsimine). Seega tuleb hulkuvast loomast teavitada viivitamatult kohalikku omavalitsust. Samuti võib pöörduda kodutuid loomi abistavate organisatsioonide ja ühenduste poole. Hulkuva looma toitmisel tuleb toitjal tagada prügi ja jäätmete koristamine.

Loomapidamisnõuete rikkumise eest ja looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena loomapidamise õiguse äravõtmist kuni kolme aastani. Loomakaitseseaduse nõuete täitmist kontrollivad Veterinaar- ja Toiduamet, politseiasutus ning keskkonnainspektsioon.

 

 

WP-Backgrounds Lite by InoPlugs Web Design and Juwelier Schönmann 1010 Wien