Brasiilia fila

Yará del Siledín

FCI rühm II
Pinšheri ja šnautseri tüüpi koerad, molossi tüüpi koerad ja Šveitsi karjakoerad
Nr. 225 (FCI 02.04.2004)

Päritolumaa: Brasiilia

Üldmulje: Tüüpiline molossitõug jõulise kehaehituse, täisnurkse ning kompaktse struktuuriga, ent harmooniline ja proportsionaalne. Hoolimata massiivsusest on tema väledus kergesti märgatav. Emased peavad olema silmatorkavalt feminiinsemad, mis eraldab neid kergesti isastest.

Olulised proportsioonid:
Koon peab olema veidike lühem kui kolju.
Keha pikkus mõõdetuna rindmikust kuni tuharateni vastab turja kõrgusele pluss 10%.

Iseloom ja temperament: Seda tõugu iseloomustavad silmapaistev kuraas, kindlameelsus ja vaprus. Ta on kergesti alluv ja sõnakuulelik oma peremehele ning perekonnale, samuti äärmiselt tolerantne oma pere laste suhtes. Tema ustavust mainitakse ka Brasiilia vanasõnas (“truu nagu fila”). Ta otsib alati oma peremehe seltskonda. Üks talle iseloomulikest joontest on “ojeriza” (antipaatia, vihkamine võõraste suhtes). Fila näib rahulik ja enesekindel ega lase end heidutada võõrastest häältest ega ümbrusest. Ta on suurepärane valvur, samas võib ta instinkti ajel jahtida metsloomi ning valvata karja.

Samm: Filal on pikk ja elastne samm, mis meenutab suure kassi liikumist. Üheks fila iseloomulikumaks omaduseks ongi samm (nn kaamelikõnnak) – algul liiguvad korraga ühe külje kaks käppa, siis teise külje omad, tekitades rindkere ning tagajalgade küljelt küljele vetruva liikumise kuni sabani välja, kui see hoiab kõrgele. Käimise ajal jääb pea madalamale asendisse kui seljajoon. Filal on sujuv, vaba ning pikasammuline jõulise liikumisega traav. Tema galopp on üllatavalt jõuline ning kiire sellise suure ja raske koera kohta. Fila Brasileiro samm on molossilikult pehme, mis annab tunnistust võimelisusest kiiresti ning sujuvalt suunda muuta.

Ilme: Vabalt olles on see rahulik, muljet avaldav ning täis enesekindlust, laskumata ealeski tüdinu või äraolevani. Erutatud olekus peab ilme peegeldama kindlameelsust ja valvelolekut, silmades läbilõikav vaade.

Pea: Fila pea on suur, raske, massiivne ja alati keha suhtes proportsionaalne. Ülalt vaadates meenutab keha trapetsisarnast kujundit, milles pea asetseb pirnikujulisena.

Kolju: Profiilis on näha sujuv üleminek stopilt kuklakühmule, mis on hästi märgatav ning väljaulatuv, eriti kutsikate puhul. Eestvaates on kolp lai ja lame, ülaosa kergelt kumer. Välimised koonujooned taanduvad kergelt kumeraks, üleminekul koonule peaaegu vertikaalse joonena.

Stopp (üleminek otsmikult koonule): Eestvaates ei ole seda peaaegu nähagi. Laubavagu tõuseb sujuvalt üles kuni poole kolbani. Külgvaates on stopp madal ja libisev ning näiliselt moodustatud hästi arenenud kulmukaarte poolt.

Ninapeegel: Hästi arenenud, kusjuures avarad sõõrmed ei tohi olla sama pikad kui ülemine lõualuu. Värvus must.

Koon: Tugev, lame ja sügav, alati kolju suhtes harmooniline. Koonu tüvi on üsna sügav, kuid ei ületa koonu pikkust. Ülaltvaates asetseb see täiesti silmade all, väga kergelt koonu keskel, ahenedes ning uuesti veidi laienedes koonu lõpuosas. Külgvaates on koonujoon sirge, võib olla ka rooma nina, kuid mitte kunagi suunaga ülespoole. Koonu esiosa on peaaegu ristlõikes ülaosa suhtes, tekitades väikese kaare otse nina all.

Mokad: Ülemised mokad on paksud ja lõdvalt rippuvad, kattes kaarena alumisi huuli, seetõttu on koonu alaosa peaaegu paralleelne ülaosaga. Alumised huuled on lähestikku hoiduvad ning liibuvad kuni kihvadeni, sealt edasi lõdvenevad nii, et hammaste rida ja limaskest on nähtavad. Koonu tüveosa on sügav, ent ei ületa koonu pikkust. Alumiste ning ülemiste huulte liitumiskoht moodustab sügava tagurpidi U.

Hambad/lõuad: Hambad on märgatavalt laiemad kui pikad. Tugevad ja valged. Ülemised lõikehambad on juure lähedalt lamedad ning äärtest teravnevad. Silmahambad on tugevad, hea asetusega ja lahus asetsevad. Ideaalne on käärhambumus, kuid lubatud on ka tasahambumus.

Silmad: Keskmised või suured, mandlikujulised, üksteisest kaugel asetsevad, keskmise või sügava asetusega. Värvus võib varieeruda tumedast kastanpruunist kuni kollaseni, olles alati harmoonias karvkatte värvusega. Lõdva naha rohkuse tõttu on paljudel isenditel rippuvad alumised silmalaud, mida ei peeta veaks, kuna selline detail süvendab tõule tüüpilist melanhoolset ilmet.

Kõrvad: Rippuvad, suured, jämedad, V-kujulised. Tüve juurest lamedad ning altotsast kitsenevad, ümmarguste otstega. Kinnitunud kolju tagaosas, olles ühel joonel silmade kõrgusega, kui koer on rahulikus olekus. Ülestõstetuna tõusevad kõrvad tavalisest positsioonist kõrgemale. Kõrva tüvi on kaldus, esiosa asetseb kõrgemal kui tagaosa. Kõrvad langevad põskedele või hoiavad tahapoole, lastes paista kõrva sisemusel (rooskõrv).

Kael: Märkimisväärselt tugev ja lihaseline, jättes mulje lühikesest kaelast. Kuklajoon on veidi kumer ning koljust hästi eraldatud. Kurgu all on lotid.

Keha: Tugev, lai ja sügav, kaetud paksu ja lõdva nahaga. Rindkere on pikem kui alakeha.

Ülajoon: Libisev turi. Abaluud asetsevad teineteisest eemal, turi madalamal kui laudjas. Turjast edasi muudab ülajoon suunda, tõustes sujuvalt laudjaks, ilma et tekiks nõgus või kumer selg.

Lanne: Lühem ja mitte nii sügav kui rindkere, nimetatud kehaosad eralduvad selgesti üksteisest. Lanne madalam osa on emastel rohkem arenenud. Ülaltvaates on lanne kitsam kui rindkere ja laudjas, kuid ei tohi moodustada taljet.

Laudjas: Lame ja pikk. Kallak horisontaaljoone suhtes on umbes 30°, lõppedes sujuva kumerusega. Asetseb turjast veidike kõrgemal. Tagantvaates peab laudjas olema lame ning selle laius on peaaegu võrdne rindkere omaga, emaste puhul isegi laiem.

Rindkere: Ribid on hästi kaardunud, kuid ei kahjusta õlgade positsiooni. Rinnakorv sügav ja lai, taandudes küünarnukkide kõrgusele.

Alajoon: Rinnaosa on pikk ja kogu ulatuses paralleelne maaga. Kõhujoon kumerdub kergelt tõusvas joones, kuid ei ole kunagi hurdalik.

Saba: Tüve lähedalt väga lai, keskmise asetusega, ulatudes kandadeni, ja saba otsa poolt järsult kitsenev. Kui koer on erutatud olekus, on saba kõrgele tõstetud ning käänak saba lõpus on rohkem rõhutatud. Saba ei tohi langeda seljale ega hoiduda rõngasse.

Yacaré del Siledín

JALAD (esijalad)

Esijäsemed: Jäseme pikkus maast küünarnukini peab olema pool maa ja turja vahelisest vahemaast. Ideaalne õlgade struktuur on moodustatud kahest võrdse pikkusega luust (abaluu ja õlavarreluu), mis moodustavad 45° nurga horisontaaljoone suhtes. Õlavarreluu moodustab abaluu suhtes umbes 90° nurga. Abaluu ja õlavarreluu vaheline ühendus moodustab õlaliigese, mis peab asetsema rinnaesise kõrgusel, kuid veidi sellest tagapool. Ideaalses asendis katab õlg vahe turjast kuni rinnaesiseni ning õlaliiges peab asetsema selle poole peal. Kujuteldav turjalt alla laskuv läbiv joon peab lõikama küünarnukki ning jõudma jalalabani.

Esijalad: Peavad olema paralleelsed, sirgete kämmalde ning jõulise luustikuga.

Kämblad: Kämblaluud on tugevad ja silmatorkavad.

Randmed: Lühikesed ja veidi kaldus.

Käpad: Tugevate ja kumerate varvastega, mis ei asetse väga lähestikku. Padjandid on paksud, lamedad ja sügavad. Jalalabade korrektne asetus on suunaga ette. Küüned on tugevad ning tumedad, kuid võivad olla ka valged, kui see on vastava varba värv.

JALAD (tagajalad)

Tagajäsemed: Tagajäsemed on esijäsemetest vähem jõulised, kuid ei tohi keha üldmuljet arvestades tunduda kõhnad. Tagajalad on paralleelsed.

Reie ülaosa piiravad kumerad lihased, taandudes pöidadeks, mis lisavad tagaosale kumerust. Sel põhjusel peavad pöiad olema parajalt pikad.

Tagajalad: Paralleelsed, tugevad, pöialiigesed kergelt kaardus. Tagumised pöiad kõrgemal kui esimesed. Põlveliiges ja kannad on üksteise suhtes mõõduka nurga all.

Jalalabad: Pisut ovaalsemad kui esimesed jalalabad, kuid muidu vastab nende kirjeldus esimeste omale. Ei tohi olla lisavarbaid.

KASV JA KAAL

Turja kõrgus: Isastel 65–75 cm, emastel 60–70 cm.
Kaal: Isastel vähemalt 50 kg, emastel vähemalt 40 kg.

KARVKATE

Karv: Lühike, siidjas, tihe ning tihedalt liibuv.

Värvus: Lubatud on kõik puhtad värvused v.a diskvalifitseerivad värvid (valge, hiirehall, laigulised või tähnilised koerad, must punakaspruunide laikudega). Tiigri tooni (brindle) fila triibud võivad olla nii vähem tugevad kui ka väga selgepiirilised. Must mask võib olla, aga ei pruugi. Kõikide lubatud värvuste puhul tohivad olla valged laigud jäsemetel, rinnal ja sabaotsal. Kõigil teistel kehaosadel esinevaid valgeid laike peetakse veaks.

Nahk: Üks iseloomulikumatest omadustest selle tõu puhul on tema paks lahtine nahk tervel kehal, peamiselt kaelal, kus ta moodustab rõhutatud lotid. Paljudel isenditel jätkuvad voldid rinnal ja alakehal. Mõnel koeral on voldid pea küljel, samuti turjal, taandudes õlal. Kui koer on rahulikus olekus, on pea kortsuvaba. Erutatud olekus kõrvu tõstes moodustab kolbal oleva naha kokkutõmbumine piki laubavagu väikeseid kortse.

Grendals Lair Bremusa

VEAD

Kõik kõrvalekalded standardist tuleb lugeda veaks, nende raskusastme määramisel tuleb arvestada kõrvalekalde ulatuslikkust.

Tõsised vead:

1. Lühike koon
2. Väikesed kõrvad
3. Kõrge asetusega kõrvad
4. Ülemäära heledad silmad
5. Kortsud laubal, kui koer on rahulikus olekus
6. Alahambumus
8. Kurgualune volditud nahk, mis pole lott
9. Nõgus selg
10. Väga kitsas laudjas
11. Seljale langev rõngas saba
12. Sügavuseta rinnakorv
13. Ülemäära väljapöördunud kämblad või pöiad
14. Ülemäärase nurga all tagajalad
15. Lühikesed sammud

Väga tõsised vead:

1. Apaatia ja argus
2. Ruutjas figuur
3. Väike pea
4. Rõhutatud üleminek otsmikult koonule eestvaates
5. Lühikesed ülamokad
4. Punnis silmad; ümmargused silmad; pigmendi puudumine silmalaugudel
5. Kahe hamba (v.a eesmiste purihammaste) puudumine
6. Lottide puudumine
7. Kumer või sirge selg
8. Ülemäära kõrge kõhujoon
9. Kerge kont, puudulik mass
10. Lehmakannad
11. Sirged kannad (tagajalad ei ole nurga all)
12. Valged laigud, mis ületavad ¼ keha pindalast
13. Lubatust suurem turja kõrgus

Diskvalifitseerivad vead:

1. Agressiivne või arg
2. Roosa nina
3. Ülehambumus
4. Alahambumus, kus kinnise suu puhul on hambad näha
5. Ühe silmahamba või purihamba (v.a kolmanda) puudumine
6. Heledad silmad
7. Lõigatud kõrvad või kupeeritud saba
8. Turjast madalam laudjas
9. Kaamelikõnnaku puudumine
10. Lahtise naha puudumine
11. Kõik valged, hiirehallid, suuremate või väiksemate laikudega, mustad kõrbpiirdega, sinised koerad
12. Vähimast lubatust väiksem turja kõrgus
13. Krüptorhism või monorhism (peitemundandilisus); koer, kelle välimust on muudetud kunstlike vahenditega; albiinod; tüübi puudulikkus

Kõik füüsiliste arengudefektidega või käitumishälvetega koerad tuleb diskvalifitseerida.

NB. Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Hill Country’s Travelling Riverside Blues ja Grendals Lair Bremusa

Täname piltide eest järgmisi kasvatajaid ja kenneleid

 

WP-Backgrounds Lite by InoPlugs Web Design and Juwelier Schönmann 1010 Wien