Koeranäituse ABC osa II

Lõpetasime eelmises ajakirja numbris näitusel toimuva kirjeldamise sellega, et kohtuniku otsuse alusel andis ringikorraldaja Sinu koera hinnangut tähistava värvilise lindikese.

Kui selle lindi värv erineb roosast või punasest, saad Sa koos lindiga ka lehe kohtuniku poolt dikteeritud kirjeldusega, kus on kirja pandud Sinu koera “head ja vead”.

Lehe kätte saades kontrolli kindlasti, kas antud kirjelduslehel on Sinu koera nimi – koeri on tavaliselt palju, ringikorraldajate töö kiire ja eksimine inimlik.

Veendunud andmete õigsuses, loe seda lehte hoolega. Loodetavasti leiad sealt, mis segas kohtunikul hinnata Sinu lemmikut hindega “1”. Võib-olla on need puudused kõrvaldatavad järgmisteks näitusteks!!

Kui Sinu koerale aga anti hinnet “suurepärane” või “väga hea” tähistav roosa või punane lindike, siis jätkad Sa koos oma kaaslasega võistlust. Enne kui kirjeldada võistluse jätku, tutvustame veidi erinevaid vanuseklasse. Eestis toimuvatel koertenäitustel hinnatakse koeri järgnevates vanuseklassides:

  • kutsikaklass (6 kuni 9 kuud, mõnikord erinäitustel ka 4 kuni 6 kuud)
  • juunioriklass (9 kuni 15 kuud)
  • noorteklass (15 kuni 24 kuud)
  • avaklass (2 kuni 7 aastat)
  • veteraniklass (üle 7 aasta)

Märgime kohe, et analoogiline vanuseklasside jaotus kehtib ka Põhjamaades, kuid paljudes teistes Euroopa riikides, sealhulgas ka Lätis ja Leedus, on need vanusepiirid veidi erinevad (vanuseline kattuvus juuniori- ja noorteklassis jm.).

Kuna “Näituse ABC” I osas kirjeldatud hinneteskaala kehtib alates juunioriklassist samal ajal kui paljud koerad algavad oma näitusekarjääri just kutsikaklassis, kus kehtivad teistsugused reeglid, kirjeldame kõigepealt põhjalikumalt just kutsikaklassis toimuvat.

Tavaliselt on nn. “kõigi tõugude näitustel” kutsikaklassis esinejate vanus 6 kuni 9 kuud, kuid tõugude (või rühmade) erinäitustel hinnatakse tihti ka 4 kuni 6 kuu vanuseid kutsikaid. Kutsikaklassi loetakse mitteametlikuks ja kutsikate hindamine erineb sellest, kuidas hinnatakse vanemaid koeri. Tutvustame järgnevas kutsikaringis toimuvat.

Emased ja isased kutsikad hinnatakse kõigepealt eraldi. Igale kutsikale koostatakse kirjeldus, kuid neile ei panda hindeid.

Ringis osalevad kutsikad järjestatakse ja valitakse välja parim emane ja parim isane kutsikas. Märgime, et ka kutsikaringis antakse osalejale värviline lindike, kuid see ei näita siin mitte hinnet, vaid kohta järjestuses ( I koht – punane, II – sinine, III – kollane, IV – tumeroheline, V – heleroheline). Järgnevaid kohti (juhul kui ringis osalab üle viie kutsika) ei numerdata.

On oluline rõhutada, et näiteks kollane lint kutsikaringis ei oma midagi ühist kollase lindiga (hindega “3”) suuremate koerte ringis. See ei viita kaugeltki sellele, et Sinu kutsikast ei võiks saada tulevikus hea näitusekoer. Lihtsalt ta käitus tänasel näitusel veidi ebakindlamalt kui I ja II koha saanud kutsikad. Kutsikaringis on väga oluline aga see, milline on Sinu kutsika kirjeldus – see määrab Su kaaslase “näituseperspektiivi” palju tõepärasemalt kui saadud koht.

Olgu nii või teisiti, aga kohtunik on valinud välja parimad mõlemast soost kutsikad. Kui I koha saanud emane ja isane kutsikas on kohtuniku arvates piisavat hea näituseperspektiiviga, võib ta anda neile nn. “eriauhinna” (EAH), millega kaasneb lilla lint ja rosett koos rosetikaardiga. EAH-ga hinnatute vahel otsustab kohtunik, kumb neist on tõu parim kutsukas (TP KUTS), kumb aga “vastassugupoole parim” kutsikas (VSP KUTS). Tõu parima kutsika tiitli saanu osaleb rühmavõistlustel koos teiste tõugude parimate kutsikatega. Rühmavõistlused algavad pärast ringide töö lõppu (konkreetselt näeb seda näituse ajakavast) ja seal valitakse kõigi tõugude parimate kutsikate hulgast viis kõige-kõige paremat. Selle viisiku hulka sattumine tagab Sinu kutsikale juba esimese suurema auhinna koos kohta näitavat värvi ilusa rosetiga.

Kõiki järgmisi vanuseklasse loetakse juba ametlikeks ja seal toimub ringis hinnete määramine TM esiknumbris kirjeldatud skeemi alusel. Oma vanuseklassis hinde “1” ehk “ülihea” (punane lint) saanud koerad osalevad omavahelisel võistlusel, kus nad nüüd juba järjestatakse (“ülihea-esimene” ehk 1/1, “ülihea-teine” ehk 1/2, jne.). Kohtuniku otsuse põhjal antakse selle järjestuse eesotsas olevatele koertele roosasid linte (koos roosa roseti ja rosetikaardiga) – see tähendab koera kuulutamist Eesti sertifikaadi taoltlejaks (nn. “sertifikaadi kandidaat” ehk SK). Selliseid “taotlejaid” võib igas vanuseklassis olla kuni viis, kuid pole välistatud ka see, et kohtunik mõnes vanuseklassis loobub SK väljaandmisest.

SK andmine on juba suur tunnustus koera “näitusetaseme” hindamisel ja näitab, et kohtunik peab Sinu koera tõeliselt heaks ja perspektiivikaks. Koerte jaoks, kellele antud ringis hindele “1” ei lisandunud SK-d, on jällegi esinemine lõppenud ning neile väljastatakse kirjelduslehed. Selline “serdi kandidaatide” väljasõelumine toimub kõigis ametlikes vanuseklassides (juuniori-, noorte-, ava-, ja veteraniklassis). Juunioriklassis võib kohtunik välja anda ka “eriauhinda” (EAH), mis märgib seda, et koer on parem kui lihtsalt “ülihea”, kuid SK tasemest jääb siiski veidi puudu. EAH saanud juuniorid lõpetavad samuti võistluse.

Kui isaste koerte hindamine kõigis vanuseklassides on lõppenud (isaseid hinnatakse näitustel varem kui emaseid), kutsutakse omavahel võistlema kõik isased, kellele on omistatud SK. Nende vahel toimub võistlus “parima isase” tiitlile, millega kaasneb ka Eesti sertifikaadi sini-must-valge rosett koos rosetikaardiga. Juhul, kui esimeseks tulnud isane on juba Eesti välimikutshempion, läheb sertifikaat (kuid mitte “parima isase” tiitel) edasi järjestuse järgmisele jne. Analoogiline hindamine ja võistlus toimuvad emaste koerte vahel, mille tulemusena selgub “parim emane”, kellele samuti väljastatakse sertifikaat.

Kui mõne sõnaga rääkida siinkohal sertifikaadist ja selle tähtsusest, siis koer, kes kolmel näitusel on kolme erineva kohtuniku käest saanud Eesti sertfikaadi, saab taotleda Eesti välimikutshempioni (EST CH) tiitlit, kusjuures vähemalt üks sertifikaat peab olema saadud avaklassis. Kuna koer võib reeglite järgi vastu võtta üldse vaid kolm sertifikaati, siis kaks sertifikaati saanud koer, kes pole veel kaheaastane, ei tohi SERT-i vastu võtta. Samuti ei tohi SERT-i vastu võtta EST CH tiitliga koerad ja koerad, kellel on juba varem olemas SERT antud näitusel tõugu hindavalt kohtunikult. Nimetatud juhtudel kandub SERT edasi asetuses järgmisele SK saanud koerale. Sertifikaadi korrektse vastuvõtmise/mittevastuvõtmise eest vastutab koera omanik või handler, s.o. inimene, kes esitab koera näitusel.

Seega on selgunud tõu “parim isane” ja “parim emane” koer. Need kaks läbivad veel ühe võrdluse – seekord “tõu parima” tiitlile (TP, punane-kollane roset koos rosetikaardiga). Tõu parima tiitlit mittesaanud koer kuulutatakse “vastassugupoole parimaks” (VSP, roheline-valge rosett koos kaardiga). Tõu parim koer osaleb omakorda rühmavõistlustel, mida kirjeldame juba järgmises ajakirja numbris.

Nüüd aga veel mõned soovitused näituseringist väljunutele.

1. Vaata hoolega saadud kirjelduselehte. Kontrolli, kas lehe alumises servas olevad märgendid vastavad saadud tulemusele. Kontrolli, kas Sulle anti kõik kohtuniku poolt määratud rosetid koos rosetikaartidega. Kontrolli, kas rosetikaartidel on Sinu koera katalooginumber ja kohtuniku allkiri. Vea või arusaamatuse ilmnemisel pöördu ringikorraldaja poole. Arvesta, et koeri on palju ja vead on alati võimalikud. Kuid neid on parem parandada kohe näituseringi lõppedes.

2. Loe hoolega läbi koera kirjeldusleht. Kui see on Sulle arusaamatus keeles, palu abi ringi juures viibivatelt oma tõu teistelt kasvatajatelt või ka näituse infolauast. See kirjeldus näitab Sulle, mis Sinu koeras kohtunikule meeldis, mis aga võiks parem olla.

3. Ära lahku ringi juurest kohe pärast kirjelduslehega väljumist. Suhtle teiste koeraomanikega. Uuri, kuidas neil läks, millised on nende koerte tulemused jne.

4. Ära kunagi ütle: “Ma maksin paarsada krooni selle 3-4 realise kirjelduse eest.” Koertenäitus – see on võistlus, kus kõik ei saa võita. Kui igal näitusel oleks ette teada, kes võidab, siis ülejäänud koerad ei osaleks. Tuues võrdluse spordivõistlustega – kas tõesti kõik maratonijooksus osalejad loodavad võita? Ei, nad tahavad HÄSTI ESINEDA, nad tahavad osaleda ja võistelda võimetekohaselt. Lisaks võistlusele on koertenäitus ka koht, kus saavad kokku ühiste huvidega inimesed, keda kindlasti ühendab armastus koerte vastu. Aga kui Sa tõesti tunned, et Sind huvitab koertenäitusel ainult Sinu isikliku koera koht …., siis on lihtsalt veidi kahju, et oled üldse omale tõukoera võtnud.

5. Ära kunagi ütle, et kohtunik on rumal, ei tea midagi sellest tõust ega suuda hinnata vääriliselt Sinu koera. Kohtunikul võib olla oma nägemus koeratõust. Kui kõik kohtunikud hindaksid koeri täpselt ühtemoodi, kaotaksid koertenäitused varsti oma mõtte. Pole olemas “tõu ideaali”, ühele kohtunikule meeldivad võimsamad, teisele elegantsemad koerad; ühele kohtunikule on olulisem värvi erksus, teisele täppide ühtlane asetus; üks hindab kõrgemalt esi- ja taganurkade kvaliteeti, teisele on olulisem seljajoon ja sabahoid. Kõik need faktorid on olulised, kuid igal kohtunikul on oma prioriteediastmed. Eri maades on tõustandardid samuti pisut erinevad ja ka see mõjutab kohtuniku hinnet.

Kokkuvõttes: koertenäitus on ju lihtsalt “DOG SHOW” ja selles show-s oleme me kõik osalejad. Tehkem siis nii, et sellest osalemisest oleks maksimaalselt palju rõõmu nii meile, meie kasvandikele kui ka kõigile näituse külastajatele.

Originaalartikkel: http://www.pld.ttu.ee/~kruus/naitabc2.htm

WP-Backgrounds Lite by InoPlugs Web Design and Juwelier Schönmann 1010 Wien