Tervis

Tervishoiu juhised

Igal koeraomanikul peaks olema kodus nn. esmaabikarp, kus võiksid olla järgmised esmased abivahendid:

  • kraadiklaas
  • steriilne side
  • tavaline side
  • haavaplaaster
  • kummivoolik, mida saab kasutada zhgutina
  • kaitsesuss
  • küünetangid
  • puugieemaldamise tangid
  •  haavapuhastus- ja desinfitseerimisvahend
  • kõrvapuhastusvahend
  • vatipulgad
  • silmapuhastusvahend
  • söetabletid
  • piimhappebakterite segu kõhulahtisuse raviks

Kui koer on haige

Haige koer ei oska meile öelda, kus tal valutab või mis tal viga on. Seetõttu peab peremees märke lugema.

Suhtlemine – haige koer on väheseltsiv ning hoiab omaette. Tihti otsivad haiged koerad magamiseks ja lebamiseks kas külma või sooja kohta. Haige koer võib ka peremehel järgi käies üritada oma hädast nuuksumisega märku anda. Kui koer tunneb end halvasti, võib ta muutuda väga uimaseks või vastupidi äärmiselt aktiivseks.

Liikumine – haige koer liigub ainult nii palju kui on hädavajalik. Karvakadu ja naha muudatused – liigne karvaajamine, karvavabad alad, korbad, kõõmakolded, punetavad laigud jms. võivad viidata seenhaigustele, nahaparasiitidele, allergiale ja ainevahetushäiretele.

Kehakaal – ülekaal võib viidata ainevahetushäiretele. Kehakaalu liigne vähenemine vaatamata isu säilimisele võib olla tingitud parasiitidest või kasvajatest.

Söögiisu – haiguste korral söögiisu enamasti väheneb või kaob. See ei pruugi olla seotud ainult seedetrakti haigustega. Kui loom tahab, kuid ei saa hästi süüa, võib põhjuseks olla hammaste või suuõõne haigus, normaalset söömist võib häirida ka hammaste vahetumine. Ebaharilike asjade neelamine ja söömine võib viidata närvisüsteemi häiretele, sealhulgas ka marutaudile! Koer võib haiguse või seedehäirete korral probleemideta paastuda mitmeid päevi. Kui paast kestab üle nädala, on tingimata vaja loomaarsti poole pöörduda. Kutsikas ei tohi täiesti söömata olla üle 2 ööpäeva.

Joomine – joomise vajadus suureneb normaalselt soojade ilmade ja rohke liikumise korral, kui aga koer joob pidevalt sageli ja palju, tuleb pöörduda loomaarsti poole. Liigne joomine võib olla tingitud vajadusest taastada organismi veetasakaal tugeva kõhulahtisuse või oksendamise korral, samuti võib see viidata diabeedile ning neerupuudulikkusele, emastel koertel ka mädaemakale. Kui loom on kurnatud ja ei suuda ise hästi neelata, tuleb kohe pöörduda loomaarsti poole, sest suur vedelikukaotus muutub kiiresti eluohtlikuks. Kui loom on janune, kuid ei suuda vett neelata või kardab seda, võib see viidata marutaudile!

Oksendamine – koerad oksendavad sageli ning kergesti ja üksik oksendamine ei tähenda harilikult midagi. Kui oksendamine on sage, võib olla tegemist seedetrakti haiguse, siseparasiitide, nakkushaiguse, kasvaja või mürgistusega.

Kõhulahtisus ja kõhukinnisus – kõhulahtisus kaasneb paljude seedetrakti haiguste ja mürgistustega. Põhjuseks võib olla ka nakkushaigus ( parvoviirusinfektsioon vaktsineerimata koeral). Järsk toidumuutus võib põhjustada kõhulahtisust. Kõhulahtisuse põhjuseks võib olla ka emotsionaalne pinge(hirm). Kõhukinnisust võib põhjustada liiga kuiv toit, milles on vähe kiudaineid, soolte sulgus ja vähene liikumine. Kui väljaheide sisaldab verd, tuleb pöörduda loomaarsti poole. Kui veri on punane, on ta pärit jämesoolest või pärasoolest, kui roe on must, võib see olla veri, mis on pärit maost või peensoolest.

 Kasutatud allikas: www.loomaarst.ee

 

Tervisega seotud artikleid